Metsanduslik praktika Austrias "Forstliche Ausbildungsstätte Pichl": Metsanduslik praktika Austrias 19.09

Metsaühistute kontseptsioon: (Andreas Jäger)

Ühine metsamüügi traditsioon on juba umbes 30 aastane. Eesmärk on suurem kogus ja sellest tulenev parem hind. 80 000 ha metsa Murzlagis, mida kohalik metsnik haldab. Suur metsaomanikel on umbes 27 000 ha. ÖBF on nende RMK. ÖBF müüb. Järjest enam tehakse interneti oksjone. Kohalik metsnikul on umbes 400 osaniku, kellega ta tegeleb. Nemad müüvad aastas umbes 100 000 tm.

Austrias on nii, et iga tegevusvaldkond, kus sa tegeled peab olema vastava koja liige. Metsamajanduse jaoks on siis põllumajandus ja metsamajandus koda. Kõik metsaomanikud peavad olema koja liikmed. Pluss pool on see, et koda kaitseb nende õigusi.

Umbes 25 aastat tagasi tehti sellele kojale allasutus e. Steiermarki metsaühistu. Metsaühistu liikmeks olemine pole kohustuslik, küll aga koja liikmeks olemine. Alates 2 ha-st peab olema koja liige. Reeglina on igal maakonnal oma metsaühistu.

Lisaks on veel Steiermarki metsaühistul oma Gmbh, meie mõistes OÜ, kus Steiermarki metsaühistul on 50%-ne osalus ja teistel ülejäänud väiksematel metsaühistutel väiksem osalus. Varem olid ka suur metsaomanikud OÜ liikmed, aga nad arvasid, et kasulikum on ise müüa ja astusid sellest välja. Sellel OÜ-l on 2 biomassi soojusjaama. Andreas Jäger on selle OÜ tegevdirektor. Riik tõmbab end erametsandusest vaikselt eemale ja varsti on arvatavasti nii, et see OÜ hakkab varsti turul iseseisvalt tegutsema. Selle OÜ kaudu müüakse aastas ligi 1 MIO tm puitu. Ostavad ainult puitu, metsamaad kui sellist ei osta.

Metsaomanikud võivad olla nii era- kui ka jur. isikud.

Lisaks on metsaühistu eesmärk ka see veel, et need kes kohapeal ei ela, siis nende metsade eest saab metsaühistu hoolt kanda. Metsaühistu liige peab maksma aastamaksu 8 eur/a ja kui ollakse veel OÜ liige ka siis lisaks 24 eur/a. Kui ollakse OÜ liige, siis toimub müük läbi selle metsaühistu OÜ, liikmeks astumisel on see lepingus juba kirjas, et müük toimub ainult läbi OÜ. Austrias on erametsandus tugevalt juurdunud ja erametsaomanik on tugevalt oma metsa küljes „kinni“.

Kui müüakse läbi OÜ, siis võetakse müügi pealt vahendustasu umbes 50 eurosenti/tm. Oleneb mahtudest, mida suuremad mahud, seda suurem vahendustasu. On võimalik saada ka riigilt 50% kulude hüvitamist riigi poolt metsatööde kuludest, aga kuna mahud on suured ja bürokraatia on suur, mis vaja läbida, siis nemad seda ei kasuta.

1x kvartalis teeb metsaühistu koosolekuid, kus annab erametsaomanikele ülevaate puiduturu hindadest ja muudest tingimustest ja muutustest.

Üldiselt toimub metsa müük iga 3 kuu tagant.

Tavaliselt kohe põllumaa ääres ei metsastata kuna puude juurestik võtavad enamus toitained ära ja pikemaks kasvades varjavad päikese valgust. Palkide märgistamine: kui on näiteks nr. 25 palkidel, siis see näitab ära, kes teeb metsa, kus, millal jne. Number pannakse lepingusse kirja, kui ostetakse ja müüakse, siis on täpselt kõik info teada.

Metsateedel on palju jahipukke, sest metskitsede ja hirvede arvukust peab piirama.

40 t on maanteedel piir, kui üle selle, siis saab trahvi see veoautojuht, kui ka metsnik, kes selle koorma teele pani.

Neil on Austrias peamiseks hinnaks ikkagi „teeääre“ hind (e. meie mõistes alg või vahelao hind.), harva kasutatakse lõpplao hinda. Kasutatakse ka raudtee hinda, mis meil on kasutuses laevadel nö. trümmihinnana. Kasvava metsa müüki kui sellist pole, raha tuleb lõpplaost e. saekaatrist. Ettemaks kui selline on olemas, kui omanik seda soovib.

Kui puit on teeääres üle antud, siis võtab puidu eest vastutuse juba saekaater, et puit ei rikneks e. ei muudaks värvi, või ei tekiks muid kahjustusi.14 päeva jooksul toimub raha tasumine.

Käisime ka kohalikus väiksemas saetööstuses, kus näidati kuidas igapäevane töö kulgeb.