Metsanduslik praktika Austrias (esimene päev)16.09

Pühapäeva õhtul(15.09) jõudsime õnnelikult Mitterdorf im Mürztal nimelisse külasse ja kohtusime meie võõrustaja ja "Forstliche Ausbildungsstätte Pichl" tegevdirektori Martin Krondorferiga.

Esmaspäeval(16.09)

Esmaspäeva hommikul oli ettevõtte hoovi peale kogunenud ka kohalikud vabatahtlikud tuletõrjujad, keda hakati õpetama puude langetamist pinge all, millised on erinevad ohud ja millise järkamisstiiliga kõige paremini ja ohutumalt saab erineva pinge all olevat puud langetada ja järgata.

Langetamisel 1cm2 puitu hoiab kinni 1000kg.

On olemas eraldi õppe eesmärgil transporditav süsteem, kus saab palgi vahele panna ja mehaaniliselt selle pinge alla suruda ja siis õpetada erinevaid järkamisstiile ja millised erinevad ohud sellega kaasnevad.

Lisaks erinevad puude langetusstiilid ja täpsuslangetamine. Täpsuslangetamine oli küll omapärane, sest ikka mitu korda näidati, kuidas teha kindlaks, et langetussälk on õige nurga all ja et puu langeks täpselt sinna kuhu vaja.(9 korda sihi 1 kord langeta). Need võtted on väga kasulikud ka edaspidi, sest tõesti mõningas olukorras, kui langetada puu teise puu kaela kinni, siis tuleb vahest ikka 10-20 min. tegeleda sellega, et puu teise puu küljest lahti saada, aga et selle asemel süveneda langetussälgu tegemise tehnoloogiasse ja sihtimise tehnoloogiasse ja teha seda korralikult, siis tootlikkus endal selletõttu metsas tõuseb 3-5 korda. Lisaks „Rootsi lõige“,  et ära hoida puu tagasi kaldumist vastassuunda.

Lisaks ülevaate andmine kohaliku ettevõtte direktori poolt, milline on Austria metsandus üleüldiselt ja milline on kohalik metsandus.

Käisime vaatamas trossiga puude koondamist ja järkamist (kraana)harvesteriga mägedes. Austerlased ütlevad lageraie kohta leebemalt e. reguleeritud raie, mida võiks Eestis samuti kasutada, lageraie, kui selline toob sageli esile sellise negatiivse (vastandliku) hoiaku kohe.

Kraana harvesteripeaga, koos trossisüsteemiga ( komplekti hind umbes 0,5 MEUR)

Austria metsanduse ülevaade.

Austria metsasus 47%. Umbes 20 aasta pärast 50% metsa all. Hetkel toimub tugev põllumaade metsastamine, kuna maakohad tühjenevad inimestest ja põllumajandus ei ole nii populaarne enam. Ligi 80% on erametsaomanikud ja 20% riik.

Eristatakse kiriku- ja kloostrimetsi. Kloostrimets reeglina avalik mets ja seda on tavaliselt mitu tuhat ha-d. Kirikumetsad väga väiksed.

Austrias loetakse alla 200 ha erametsaomanikke väikemetsa omanikeks. Ligi 60% erametsadest on väike erametsaomaniku käes. Suurmetsaomanikud (üle 200 ha) reeglina hea metsandusliku haridusega. Burgerlandi liidumaades on probleem, et erametsaomanikud ei ela oma metsa juures. Steiermarkis on ülekaalus suurmetsaomanikud.

Austria metsaseaduses on kirjas, et alates 1000 ha-st peab erametsaomanikul olema palgatud metsnik või ostma metsniku teenust vastavalt firmalt sisse. Alates 3600 ha-st peab olema ülikooli haridusega metsnik.

Igaüks võib oma metsa majandada, vastavalt seadusele.

Suured probleemid kaitsealade laiendamistega ja Natura 2000 aladega, kuna seal on vastavad piirangud ja tingimused. Probleem on selles, et Natura 2000 alade puhul jääb 100% tulu saamata ja kompensatsiooni ei maksta. Seda on vastavates asutustes arutatud, aga ei jõuta kokkuleppele, kui suur peaks olema kompensatsioon ja mis tingimustel seda täpselt maksta.

Erametsades kasutatakse ära ligikaudu 70% juurdekasvust. Riigimetsades kasutatakse ära peaaegu 100%. Eesmärk on üleüldiselt varustada saetööstust ümarpuiduga.

Steiermark on suurima metsasusega umbes 78%.

Maaomanike esindajateks on põllumajanduskoda. On palju metsaühendusi ja –liite, kes teevad tihedat koostööd ja müüvad ühiselt puitu.

Steiermarkis 80% tulumets ja 20% kaitsemets (osaliselt majandatakse). Steiermarki madalaim punkt umbes 350 m ja kõrgeim punkt 2600 m. Tulumets ulatub kuni 1500 m kõrguseni ja edasi 1500 m ja kõrgemale algavad kaitsemetsad, üldjuhul lõpeb 1500 m juures metsamajandamine ära.

Ober Steiermarkis peamised puuliigid: kuusk, lehis, mänd ja valge mänd. Lehtpuud : pöök (punapöök).

Lõuna Steiermarkis põhiline puuliik Ku. Majanduspuu Ku. Pööki ja tamme ei jõua väikeomanikud ära oodata.

Nõustamine käib reeglina ökoloogilisel printsiibil. Looduslike eesmärke on majanduslike eesmärkidega raske ühildada.

Puuliikidest esineb ka nulgu, aga vähe, kuna 300-400 aastat tagasi toimusid suured nulu lageraied, ja sellest tulenevalt on neid hetkel vähevõitu.

Peale Kristust esimesed inimesed tulid siia idast, slaavi päritoluga, sellest ajast on ka mõningad sõnad säilinud. Kui tuli Vana-Rooma aeg, toimus suur metsade asendamine põllumaadega. Lisaks miks hakkas metsa hulk vähenema oli see, et hakkasid tekkima soolatööstus ja raua sulatamine, keskajal oli selle tõttu metsasus umbes 20%, see on ka põhjus, miks pole sellest ajast ka looduslikke metsi. Olukord muutus nii hulluks, et inimesed ei saanud orgudes elada (laviinid ja mudavoolud), kuna mets ei pidanud vastavaid katastroofe kinni. Siis võetigi aluseks seisukoht, et puit ei ole esmatähtis, vaid olulisem on metsakaitse.

Aastast 1852 on Austria metsaseadus praeguse metsaseaduse aluseks. Pärisorjus kaotati samuti 1852. Talupojad said metsamaad omale. Jahipidamise seisukohast on samuti aasta 1852 a. tähtis, kuna siis sai igaüks oma maal jahti pidada. Olukord nulu seisukohast paranes, et iga metsaomanik võis lasta looma, kes nulu ära sõi. 1875 a. tuli esimene jahiseadus. Selles oli kirjas, et kui maaomanikul oli rohkem, kui 115 ha metsa, siis võis üksi jahti pidada, aga kui oli vähem, siis pidi moodustama jahiseltsi. Kui erametsaomanik avastab jahimehe poolt tekitatud kahju, siis on aega 2 nädalat hüvitist nõuda ja siis on jahimehel aega 2 nädalat aega küsida eksperdi hinnang, aga 4 nädalaga peab olema asi klaaritud.

Seedermänd kasvab reeglina mägede tipus, alates 1300 m ja kõrgemal. Seedermänd võib kasvada 700-800 a. vanuseks.

Geoloogia: Steiermarki põhja osas lubjakivi, keskosas moondekivim (osaliselt vulkaaniline). Lõunas on enamasti vulkaanilise päritoluga kivimid, vooluvete poolt suures osas kaasaviidud. Lubjakivi on pöögi jaoks hea aluskivim, moondekivim muude puuliikide jaoks hea.

Pöök läks teatud aeg oma kõrgema hinna poolest hästi müügiks, nüüd selle osakaal väiksem nüüd kuusk peamine ja kasvukoht tundub ka sobivat. Kuuse hind umbes 100 eur/tm ja pöök 70 eur/tm.

Väga levinud on kuuse-pöögi metsad, aga selline kooslus halb sellepärast, et kuusk pindmiste juurtega aga pöögi juures ulatuvad sügavale. Pöök tarbib päevas 500l vett ja kuusk umbes 250 l vett, see tähendab seda, et suvel võtab pöök vee ära ja kuusk hakkab kuivama. Sellepärast on hakatud kuuse ja pöögi metsi eraldi istutama ja propageerima.

Struktuur: On olemas liidu keskministeerium, mis jaguneb maa-metsa ja vee-keskkonnaministeeriumiks. Iga liidumaa omab allasutust, mida võib võrrelda osakonnaga. Metsaosakond jaguneb kaheks: metsamajandus ja laviini- ja metsikute jõgede ministeerium.