Metsaühistute kontseptsioon: (Andreas Jäger)
Ühine metsamüügi traditsioon on
juba umbes 30 aastane. Eesmärk on suurem kogus ja sellest tulenev parem hind.
80 000 ha metsa Murzlagis, mida kohalik metsnik haldab. Suur metsaomanikel
on umbes 27 000 ha. ÖBF on nende RMK. ÖBF müüb. Järjest enam tehakse
interneti oksjone. Kohalik metsnikul on umbes 400 osaniku, kellega ta tegeleb.
Nemad müüvad aastas umbes 100 000 tm.
Austrias on nii, et iga
tegevusvaldkond, kus sa tegeled peab olema vastava koja liige. Metsamajanduse
jaoks on siis põllumajandus ja metsamajandus koda. Kõik metsaomanikud peavad
olema koja liikmed. Pluss pool on see, et koda kaitseb nende õigusi.
Umbes 25 aastat tagasi tehti
sellele kojale allasutus e. Steiermarki metsaühistu. Metsaühistu liikmeks
olemine pole kohustuslik, küll aga koja liikmeks olemine. Alates 2 ha-st peab
olema koja liige. Reeglina on igal maakonnal oma metsaühistu.
Lisaks on veel Steiermarki
metsaühistul oma Gmbh, meie mõistes OÜ, kus Steiermarki metsaühistul on 50%-ne osalus ja teistel
ülejäänud väiksematel metsaühistutel väiksem osalus. Varem olid ka suur
metsaomanikud OÜ liikmed, aga nad arvasid, et kasulikum on ise müüa ja astusid
sellest välja. Sellel OÜ-l on 2 biomassi soojusjaama. Andreas Jäger on selle OÜ
tegevdirektor. Riik tõmbab end erametsandusest vaikselt eemale ja varsti on
arvatavasti nii, et see OÜ hakkab varsti turul iseseisvalt tegutsema. Selle OÜ
kaudu müüakse aastas ligi 1 MIO tm puitu. Ostavad ainult puitu, metsamaad kui
sellist ei osta.
Metsaomanikud võivad olla nii
era- kui ka jur. isikud.
Lisaks on metsaühistu eesmärk ka
see veel, et need kes kohapeal ei ela, siis nende metsade eest saab metsaühistu
hoolt kanda. Metsaühistu liige peab maksma aastamaksu 8 eur/a ja kui ollakse
veel OÜ liige ka siis lisaks 24 eur/a.
Kui ollakse OÜ liige, siis toimub müük läbi selle metsaühistu OÜ,
liikmeks astumisel on see lepingus juba kirjas, et müük toimub ainult läbi OÜ. Austrias on erametsandus tugevalt juurdunud
ja erametsaomanik on tugevalt oma metsa küljes „kinni“.
Kui müüakse läbi OÜ, siis
võetakse müügi pealt vahendustasu umbes 50 eurosenti/tm. Oleneb mahtudest, mida
suuremad mahud, seda suurem vahendustasu. On võimalik saada ka riigilt 50%
kulude hüvitamist riigi poolt metsatööde kuludest, aga kuna mahud on suured ja
bürokraatia on suur, mis vaja läbida, siis nemad seda ei kasuta.
1x kvartalis teeb metsaühistu
koosolekuid, kus annab erametsaomanikele ülevaate puiduturu hindadest ja
muudest tingimustest ja muutustest.
Üldiselt toimub metsa müük iga 3
kuu tagant.
Tavaliselt kohe põllumaa ääres ei
metsastata kuna puude juurestik võtavad enamus toitained ära ja pikemaks
kasvades varjavad päikese valgust. Palkide märgistamine: kui on näiteks nr. 25 palkidel, siis see näitab ära, kes teeb metsa,
kus, millal jne. Number pannakse lepingusse kirja, kui ostetakse ja müüakse,
siis on täpselt kõik info teada.
Metsateedel on palju jahipukke,
sest metskitsede ja hirvede arvukust peab piirama.
40 t on maanteedel piir, kui üle
selle, siis saab trahvi see veoautojuht, kui ka metsnik, kes selle koorma teele
pani.
Neil on Austrias peamiseks
hinnaks ikkagi „teeääre“ hind (e. meie mõistes alg või vahelao hind.), harva
kasutatakse lõpplao hinda. Kasutatakse ka raudtee hinda, mis meil on kasutuses
laevadel nö. trümmihinnana. Kasvava metsa müüki kui sellist pole, raha tuleb
lõpplaost e. saekaatrist. Ettemaks kui selline on olemas, kui omanik seda
soovib.
Kui puit on teeääres üle antud,
siis võtab puidu eest vastutuse juba saekaater, et puit ei rikneks e. ei
muudaks värvi, või ei tekiks muid kahjustusi.14 päeva jooksul toimub raha
tasumine.
Käisime ka kohalikus väiksemas saetööstuses, kus näidati kuidas igapäevane töö kulgeb.
|
Ümarmaterjali tähistamine metsas |
|
Saetööstuse platsil |
|
materjali ladustamine metsateedel |