Metsanduslik praktika Austrias 30.09

Austria ÖBF- meie RMK

Täna kohtusime Gusswerkis ÖBF-i töötajatega. ÖBF on Austrias nagu meie RMK. Meid võõrustasid Günter ja Michaela. Günter on Gusswerkis ÖBF-i metsnik ja esmalt ta viis meid siis ÖBF-i valduses olevate metsadega tutvuma. Tema haldusalasse jääb 9000 ha, millega ta peab igapäevaselt tegelema. Tema vastutab metsa majandamise eest: istutamine, raiete planeerimine, lankide märgistamine, jahindus ja teede korrasolek. Tema piirkonna põhilised puuliigid on 65% kuusk, 15% lehis, 15% pöök ja ülejäänud mägivaher ja väike osa ka nulgu.

Gusswerki metskonna kõrgeim punkt on 1900m. 9000 ha peale on 220 km metsateid. Iga aasta ehitatakse juurde 1-2 km metsateid.

2007 aastal oli nende piirkonnas suured tormid ja sellest ka tormiheidet palju 2007 aastal. 10 ha tormiheite ala peale tuli 4000 tm puitu. Propageeritakse istutamisel ka lehtpuud. Peamine jaotus on: 5 osa kuuske, 3 osa lehist ja 2 osa lehtpuud. Nende jaoks lehtpuu ei ole meie mõistes nn. "raha puu". Lehtpuud püütakse istutada eesmärgiga muuta pinnast viljakamaks ja vähendada happelisust.

2012 oli nende piirkonnas ka palju lume kahjustusi, peamiselt latimetsades ja umbes 7000 tm.

ÖBF-i tulu tuleb peamiselt: 65%-70% puidu müük, 15% jahindusest ja ülejäänud mägimajakeste rentimisest. Jahipiirkondi on 9000 ha peale 26.

Michaela rääkis päeva teises pooles enda tegevusalast. Tema on siis nii öelda ametnik, kes vastutab selle ees, et kui raied on planeeritud, et siis leida parima hinna ja kvaliteediga ettevõtja, kes need raied ära teeb. Kõik sinna juurde kuuluvate lepingute, tingimuste ja muude toimingute fikseerimisega. Lisaks viib läbi enampakkumisi, et leida puidule parim hind.

Steiermarki regioonis on kokku ÖBF-il 75 000 ha metsa ja raiet kogu Steiermarkis tehakse aastas umbes 160 000 tm. Sellest 160 000 tihumeetrist 50 000 tm teevad eraettevõtted ja ülejäänud 110 000 tm teeb ÖBF ise. ÖBF-il on olema enda harvesterid, trossisüstemid, raietöölised ja trossidega traktorid, mis kallakutelt palke välja veavad.

Saekaatrit neil endal ei ole, varem küll oli, aga praegu on 25% aktsiate osalus Mayr Melnhofi saekaatrist.

Sügis hakkab tooni andma

Kui vaja teematerjali, aga kui vastu vaatab kalju, siis puur sisse ja õhkima

Värske metsatee, peenem killustik veel peale lisamata

Värske metsatee lõpp(tee-ehitus pooleli)

Raba

Loodus arvas, et metsateele teematerjali mäetipust juurde vaja

Metsanduslik praktika Austrias 27.09

Täna kohtusime Lutz Pickenpack-iga, kes on Austira ühe suurima, Mayr-Melnhof metsatööstusfirma juht. 

Tegevusalad: Metsamajandamine, saetööstus, paber ja kartong, metsatehnika, soojusenergia tehas, pelletid ja hake, hüdroenergia.

Mayr-Melnhof on rahvusvaheline börsi ettevõte, kellel on tütarettevõtteid Saksamaal, Tsehhis, Venemaal, Itaalias, Kanadas, Ukrainas, Hispaanias, Sloveenias, Ungaris, Sveitsis.

Ettevõttel on ainuüksi Steiermarkis 32 000 ha metsa ja aastane raiemaht on 180 000 tm. 32 000 ha-l on 1300 km metsateid. Lisaks tegeleb ka see ettevõte trossisüsteemide ehitusega. Iga trossisüsteem on tellimuskaup, vastavalt kliendi soovile. Trossid võivad olla max 900 m pikad, aga reeglina jääb nende pikkus vahemikku 250-300 m. Kõik oleneb teede struktuurist.

Firmal on ka oma puukool, kus istikuid müüakse, aga peamiselt kasutatakse seal olevaid istikuid firma tarbeks. Ettevõttel ka oma kartongi tehas(MM kartong), mis oli maailma üks esimesi ja teised taolised tehased võtsid üle nende tehnoloogia. Lisaks tegeleb ka ettevõte hüdroelektrijaamade ehitusega enda firma metsamaadel. Kokku nad tahavad ehitada enda metsamaadele 7 hüdroelektrijaama, esimene nendest peaks valmima oktoobri lõpuks või novembri alguseks.Ühe sellise hüdroelektrijaama maksumus umbes 3 MEUR. Tasuvus peaks olema 12-15 aasta pärast ja kui korralikult ehitada, siis eluiga peaks olema 60-80 a. Hüdroelektrijaama võimsus tuleks 600-700 kw/a. Sealt tuleva elektriga nad soovivad varustama hakata enda saetööstust, mille maht on aastas umbes 1 MIO tm puitu. Eesmärk on olemasolevat metsamaad võimalikult hästi ära kasutada ja optimaalselt majandada. Tegelevad sellepärast niipaljude kõrval tegevusaladega, et kui puidu hind peaks minema alla näiteks suurte tuuleheidete või-murdude pärast, siis oleks vastaval hetkel ka tegevusalad, mida need tuuleheited ja -murrud ei heiduta.

Küsisin ka Lutz-i käest huvi pärast, mis on nende ettevõttes suurim üks puu tihude poolest saekaatrist läbi käinud on ja ta ütles, et selleks oli kuusk, mille maht oli umbes 20tm, ehk keskmise Eesti era majapidamise 2 aasta kütte varu.

Tugevalt on ka ettevõttes jahindusele rõhku pandud, kuna ettevõtte omanik ise kirglik jahimees. Firma metsamaadel lastakse aastas keskmiselt 2000-3000 metslooma.

Lutz ja Taivo arutlemas taimlamajanduse üle

Puude vegetatiivse paljundamise kasvuhoone

Ehitusjärgus hüdroenergia jaam

Tuliuus trossisüsteem

Metsanduslik praktika Austrias 26.09

Metsanduslikud toetused Austrias: Franz Reibenbacher

Toetuste eesmärgiks on puidu turu suurendamine, metsaomanike teadmiste täiendamine, metsa infrastruktuuri parandamine, metsakasvatuse meetodite sisukamaks muutmine, üraskite vastane võitlus ja laviinide-mudavoolude kaitse parandamine ja täistamine.

Metsakasvatuses olevad toetused:

Metsastamise puhul 3 alateemat. Endiste põllumajanduslike maade metsastamine, halva põõsastiku või halva geneetikaga puistude nö „rekonstrueerimine“ ja tuule, lume, rahe kahjustustega alade taasmetsastamine.

Endiste põllumajanduslike maade metsastamise toetus: igas regioonis seda ei ole. Bruck an der Mur-i ja Steiermarki piirkonnas seda pole, rohkem on seda Viini ümbruses. Selle toetuse suurus varieerub 1900-3700 eur/ha kohta. Toetuse suurus sõltub sellest mida istutada. Kui n: istutada 70Ku 30Lh, siis toetus 1900 eur/ha. Aga kui istutada okaspuu asemel lehtpuu mets, siis võimalik saada 3700 eur/ha kohta. Vahepealsed astmed sõltuvad kõik sellest milline on istutamise struktuur. Metsaomanik peab ise juurde maksma, kui ha kohta vastav istutusstruktuur läheb kallimaks. Peaaegu igal pool Euroopas sarnane struktuur.

Kultuuride hooldamise toetus. Esimesel 2 aastal 150-220 eur/ha. 150 eur/ha on okaspuu ja 220 eur/ha lehtpuu. Järgmised 3 aastaks langeb okaspuu puhul 75 eur/ha peale ja lehtpuu puhul 150 eur/ha peale. Kokku antakse 5 aastaks toetust.

Kasvavate puude laasimise toetus. 250 eur/ha kohta kõikide puuliikide puhul. Lehtpuu puhul peab olema ha kohta vähemalt 150 puud ja oksavaba 5m. Okaspuu puhul min. 200 puud/ha kohta ja oksavaba 5m.

Noorendikuhoolduse toetus. Kuni 5 m puud ja kuni 2500 puud/ha kohta. 450 eur/ha

Kuni 15 m puude hoolduse toetus. Lehtpuud kuni 20m. 350 eur/ha

Harvendusraie toetus. Kuni 20 m puistu puhul kuni 250 eur/ha.

LUK ja LU toetus. Loodusliku puistute täiuse alandamise toetus, LUK-i puhul peab vähemalt 100tm/ha kohta välja raiuma. Kui LU on tulnud, siis vanade puude eemaldamine, kui LU on Lh, Nu ja Tl, siis saab LU toetust, aga kui LU on kuusk, siis toetus 0, kuna kuuse osakaal liiga suur. LU ja LUK vastavalt projektile, konkreetset summat ha kohta pole.

LU täiendamise toetus. Kui jäävad meie mõistes LU puhul häilud, siis peab istutama min 100 puud/ha kohta, max 200 puud/ha kohta. Siin on toetus 1,85 euri 1 nulu kohta, kuuse puhul 0 ja To puhul 1,35 eur/tk, vääris lehtpuu puhul 3,35 eur/tk. Selle toetuste puhul peab olema puistuplaan. Austrias on tugev lehtpuu populariseerimine, kuna viimase 100 aasta jooksul on kuuske nii palju istutatud ja selle osakaal on suur.

Metsamaade lubjastamise toetus: 50% kuludest hüvitatakse, aga seda toetust eriti ei kasutata.

Trossisüsteemi kasutamise toetus (ainult harvendamisel): 50% kuludest hüvitatakse, aga mitte rohkem kui 3000 eur-i aastas metsaomaniku kohta.

Metsa puistuplaani toetus: toetuse perioodi (2007-2013) jooksul saab seda taotleda 1x ja see hüvitatakse 50% ulatuses. Mitte rohkem kui 20 000 eur-i perioodi jooksul, metsaomaniku kohta.

Käbide (seemnete) korjamise toetus: Puistud peavad olema sertifitseeritud, kust seemneid korjatakse. Max. 300 eur-i korra kohta.

Biomassi tootmise toetus: Hakkepuidu tootmine (kogumine, transport, hakkimine). Toetuse summa täpsustatakse projektipõhiselt, reeglina toetatakse 30%-50% ulatuses.

Metsateede ehitamise toetus: max. 3500 eur/jm metsaomaniku ja aasta kohta. Odavamaid ja lihtsamini ehitatavaid teid toetatakse vähem ja suuremaid ja kallimaid projekte rohkem. Eriastmetena on arvestatud ka kallakuid metsateede ehitamisel.

Püünispuudega alade toetus: Kui on suur üraskite oht, siis puud viiakse kevadel, reeglina hiljemalt 15. maiks metsast välja. Lisaks riik võib lisaks abinõusid rakendada, et palgata inimesi, kes jälgivad teatud piirkonna seisukorda, toetus 300 eur/kuu+autokomp.

Sipelgate kaitse toetus.

Nahkhiirte pesitsusalade toetus

Surnud puude toetus.

Kaitsemetsa toetus: Toetuste tase kaitsemetsades suurem, 90% kuludest hüvitatakse. Näiteks kui vaja kuskil kõrgetes mägedes, vaja koondada ja harvesterid sinna ligi ei pääse või trossisüsteeme pole võimalik paigutada, siis on võimalik koondada puitu helikopteriga (1min. helikopteriga koondamist 120 eur-i).

Toetusrahad: 50% EL-ist, 30% keskvalitsusest, 20% liidumaalt

Metsanduslik praktika Austrias 25.09

Jahindusest: Walter Taimler.

Walter Taimler on Mürzzuschlagis metsa- ja jahinduse tehnilise büroo (eraettevõte) ametnik. Andis meile ülevaate Mürzzuschlagi jahindusest ja metsandusest. Tegelevad umbes 10-15 metsaomanikuga, kes müüvad aastas 80 000 tm puitu.

Näitas meile Mürzzuschlagi linnavalitsusele kuuluvat metsa, mida ta läbi selle tehnilise büroo teenusena majandab. Linnavalitsusel on ligi 700 ha metsa. Steiermarkis ei ole eriti levinud, et vallad ja linnad omavad metsa. Segametsa on umbes 20 ha ja ülejäänud okaspuu mets. Linnale kuuluva metsa kõrgeim punkt 1500 m. Linna ümbruses olevatest kõrgematest mägedest tuleb ka linna joogivesi.

On üks jahiseadus Austrias, mis on aluseks, aga on 9 erinevat jahiseadust erinevate nüanssidega vastavalt regioonile. Igas vastavas regioonis on kirjas oma laskelimiidid.

Jahiperiood kui selline on 1 aprillist kuni järgmise aasta 31 märtsini. Mürzzuschlagis, kus meile seda jahindust tutvustati on 153 jahipiirkonda. Väikemetsaomanikud, kellel metsa vähem peavad moodustama jahiseltsi. Suurmetsaomanikud alates 150 ha-st võivad oma metsas jahti pidada ilma jahiseltsi moodustamata.

On olemas jahipealik ja sellele lisaks ka 12 ametnikku, kes teevad kohalikul tasandil jahindus järelvalvet. Järelevalve isikuid võib nimetada koostööisikuteks. Järelevalve isikud ei saa palka, vaid valitakse jahimeeste poolt. Jahiseltsi pealik valitakse 6 aastaks.

Enne jahihooaega koostatakse jahiplaan ja pannakse paika limiidid. Jahiplaan koostatakse jahinduse järelvalve ametniku, jahimeeste esindaja ja põllumajanduse- ja metsamajanduse koja esindajate koostöös.

Hirvede ja kitsede (erinevates vanustes) puhul limiitide täitmine kohustuslik, teiste liikide puhul seda kohustust pole.

Kui jahimees laseb looma, siis 3 tööpäeva jooksul peab ta esitama enda ja lastud looma andmed kohaliku valla jahiametisse. 

Mürzzuschlagi metsad

Metsanduslik praktika Austrias 24.09

 Meid võõrustas kohalik suurmetsaomanik Franz Schwarzauger. Franzi perekonna valduses on 530 ha-d metsamaad, millega elatub igapäevaselt hästi ära. 97% ulatuses kuusemets, ülejäänud lehtmets. Ta on koos kohalike teiste metsaomanikega (kokku 16 osanikku) teinud hakkepuidu tehase, mis ostab kokku kehvemapoolset puitu, see tehakse hakkeks ja seda müüakse edasi peamiselt kütteks. Aastas käib sealt läbi umbes 4000 tm.

Franzi enda metsast tuleb umbes igaaastaselt 2500 tm (küte, palk, paber) kokku. Sellest umbes 200-250 tm läheb hakkeks. Lisaks Franz majandab ka naabri 400 hektarilist metsa, kuna naaber ei ela kohapeal.

Palju on ka tüve-ja ladvakahjustusi metsloomade poolt, sellest tulenevalt lastakse igakuiselt tema metsades 2-3 hirve või kitse maha. Aastas 25-30.

Metsas laseb ta reeglina puid langetada raietöölise poolt, kes ainult langetab, ei laasi ja edasi tegutseb harvester, mis puud täies ulatuses seal laasib ja järkab ja tee äärde koondab. Selline kulu on umbes 8eur/tm (raietööline+harvester).  Sellist viisi kasutab ta sellepärast, et ei toimuks pikkade täismahus puidutüvede lohistamist mööda metsa, et alusmets ei saaks liialt kannatada, seda kasutatakse laugemate pinnaste puhul, seal kus suuremad kallakud, ei jää muud üle, kui välja lohistada puud.

Lisaks kõrvaltegevusena tegeleb ka kalakasvatusega, Franzil on allpool orus oma jõeforelli tiik, kus ta kasvatab ja püüab oma tarbeks. Külm ja hapnikurikas vesi voolab alla ülevalt mägedest ja on juhitud siis tema jõeforelli tiiki.

Lisaks on tal 3 poega, kes kõik  aktiivselt metsandusega tegelevad ja aitavad perekonna 530 hektarilist metsa optimaalselt majandada.

Lisaks aitasime Franzil istutada ka paarkümmend kuuske.

Taivoga puid istutamas Franzi metsas(1500 m kõrgusel)

kohalik hakkepuidu tehas

Hakke materjal

Oma jõeforelli tiik(värske, külm ja puhas vesi otse mägedest)

Metsanduslik praktika Austrias 23.09

Ülevaade lehtpuudest: Josef Krogger

Steiermarkis põhja pool on lehtpuude osatähtsus väike. Lõunas  aga see eest suurem. Üraskid hävitavad lõuna pool okaspuu metsi. Lehtpuude osakaal on suurenenud 15-20 aasta jooksul ka tänu nõustamisele. Lehtpuude majanduslik ehk lõppeesmärk on saada ligikaudu 100 puud ha kohta. Lehtpuu istutamine on kallis.

Lehtpuude puhul tehakse enampakkumisi. Kogutakse platsile erinevatest puuliikidest lehtpuud. Ostjad, kes on huvitatud teatud sortimendist (mööblitööstus, muusikaintstrumentide valmistajad jne), panevad kataloogi kirja selle sortimendi hinna, mis ta on nõus välja käima. Kataloogis on kirjas, mis puuliigiga tegemist, mis vanus, pikkus, läbimõõt jne. Näitena toodi välja, et mägivahtra eest on välja käidud sellisel oksjonil 9000 eurot tihumeetri eest. Jahh, sai mitu korda üle küsitud see summa, kas saime ikka õigesti aru. Kuna oli tegemist omapärase puidustruktuuriga, nagu meil Karjala kask, siis selline summa sai oksjonil välja käidud.

Lisaks lehtpuude hooldamisest. Kui lehtpuu on 4-5 m kõrge, siis võetakse oksakääridega oksad ära u. 2 m ulatuses ja edasi toimub laasimine 5-10 aasta pärast.

Kui hea kvaliteediga lehtpuu, siis 10m või rohkem ulatuses kehvad puud maha võtta, mis pakuvad  hea kvaliteediga lehtpuule konkurentsi. Põhiline on see, et hea kvaliteediga puu kroon saaks valgust. Puu tüvest 5 m raadiuses ei oleks puud, mis varjaks hea kvaliteediga puu krooni. Need puud, mis on madalamad, kui hea kvaliteediga lehtpuu ja mis krooni ei sega need võib alles jätta.

Pöögi mets  

Metsanduslik praktika Austrias 22.09(pühapäev)

Pühapäeval käisime Bruck an der Mur-i metsanduskooli direktori Antoni ja tema naisega ja sama kooli metsakasvatuse õppejõuga Martiniga matkamas. Matkasime Bruck an der Muri ühte populaarsema mäe tippu(Heinberg), kus asus külalistemaja ja baar, matk sinna kestis umbes 1,5 h. Tee peal sinna näitasid nad ühte lagedat ala, kus oli 2004 või 2005, täpselt nad ei mäletanud, käinud üle suur rahetorm. Ennem oli sellel alal kuusemets, aga nüüd täiesti lage, kuna raheterad, mis taevast alla tulid olid golfipalli suurused ja need peksid okkad kuuskedelt minema ja et vältida suuri üraski kahjustusi tuli see mets maha võtta, kogu ala, mis sai rahetormist kahjustada oli 100 ha ja lageraie tehti 70 ha-l. Lõpuks jõudsime mäe tipus olevasse külalistemajja, kus sõime ja jõime ja rääkisime eluolust Eestis ja Eesti metsandusest. Tagasi tee oli kerge, kuna siis oli vaja minna ainult allamäge. Ja andsime neile mõista, kui nad peaksid Eestisse sattuma, siis kindlasti meiega ühendust võtma. Metsakasvatuse õppejõud Martin on juba 4 korda Eestis käinud.

Vasakult: Bruck an der Mur-i metsanduskooli direktor Anton, kaaspraktikant Taivo, mina ja metsanduskooli metsakasvatuse õppejõud Martin

tugevast rahest räsitud ala, nüüdseks tehtud lageraie

Rahest räsitud kuivanud kuused

1700 m kõrgusel asuv külalistemaja

Metsanduslik praktika Austrias 20.09

Käisime kohaliku metsaomaniku Johanniga tema metsaga tutvumas. Ligi 70 ha metsa ja 15 ha põllumajanduslikku maad, Austria mõistes siis väike metsaomanik Peamiselt töötab ta metsas trossidega ja enda traktoriga tõmbab palke teede peale. Peamine puuliik on metsas kuusk, aga on ka lehist ja nulgu. Suureks probleemiks on ikkagi loomakahjustused, kas siis ära söödud ladvad, või ära hõõrutud puukoor. Mets asub tal kodukohast 10 km kaugusel. 1 ha suurusel alal oli tal ka tormiheidet, mis praeguseks on likvideeritud. Kõige suurem kuusk, mis tal metsas tol päeval leidsime oli 35 m kõrgune ja tm umbes 6 tm. Metsamaale on ta ümber teinud kogu ala ulatuses u. 1,5 m kõrguse tara, mis peaks kitsi kinni hoidma, aga paratamatult 100% see kinni ei hoia. Puitu müüb ikka läbi metsaühistu, kuna hind kõrgem.

Mina(paremal) koos kohaliku metsaomaniku Johanniga(seljataga u. 6 tihune kuusk)

Mina koos Eesti kolleegi Taivoga

Tööpõld suur ja lai

Johanni põhiline tööriist metsas

Trossid: 1 tross 70 m pikk ja teine 150 m. Trossisüsteemi pult pannakse rihmaga ümber vöö ja saab üksi ka metsas neid puid alt ülesse tõmmata puldi kaudu.

Trossisüsteemi jaoks puhastatud siht

Metsanduslik praktika Austrias 19.09

Metsaühistute kontseptsioon: (Andreas Jäger)

Ühine metsamüügi traditsioon on juba umbes 30 aastane. Eesmärk on suurem kogus ja sellest tulenev parem hind. 80 000 ha metsa Murzlagis, mida kohalik metsnik haldab. Suur metsaomanikel on umbes 27 000 ha. ÖBF on nende RMK. ÖBF müüb. Järjest enam tehakse interneti oksjone. Kohalik metsnikul on umbes 400 osaniku, kellega ta tegeleb. Nemad müüvad aastas umbes 100 000 tm.

Austrias on nii, et iga tegevusvaldkond, kus sa tegeled peab olema vastava koja liige. Metsamajanduse jaoks on siis põllumajandus ja metsamajandus koda. Kõik metsaomanikud peavad olema koja liikmed. Pluss pool on see, et koda kaitseb nende õigusi.

Umbes 25 aastat tagasi tehti sellele kojale allasutus e. Steiermarki metsaühistu. Metsaühistu liikmeks olemine pole kohustuslik, küll aga koja liikmeks olemine. Alates 2 ha-st peab olema koja liige. Reeglina on igal maakonnal oma metsaühistu.

Lisaks on veel Steiermarki metsaühistul oma Gmbh, meie mõistes OÜ, kus Steiermarki metsaühistul on 50%-ne osalus ja teistel ülejäänud väiksematel metsaühistutel väiksem osalus. Varem olid ka suur metsaomanikud OÜ liikmed, aga nad arvasid, et kasulikum on ise müüa ja astusid sellest välja. Sellel OÜ-l on 2 biomassi soojusjaama. Andreas Jäger on selle OÜ tegevdirektor. Riik tõmbab end erametsandusest vaikselt eemale ja varsti on arvatavasti nii, et see OÜ hakkab varsti turul iseseisvalt tegutsema. Selle OÜ kaudu müüakse aastas ligi 1 MIO tm puitu. Ostavad ainult puitu, metsamaad kui sellist ei osta.

Metsaomanikud võivad olla nii era- kui ka jur. isikud.

Lisaks on metsaühistu eesmärk ka see veel, et need kes kohapeal ei ela, siis nende metsade eest saab metsaühistu hoolt kanda. Metsaühistu liige peab maksma aastamaksu 8 eur/a ja kui ollakse veel OÜ liige ka siis lisaks 24 eur/a.  Kui ollakse OÜ liige, siis toimub müük läbi selle metsaühistu OÜ, liikmeks astumisel on see lepingus juba kirjas, et müük toimub ainult läbi OÜ.  Austrias on erametsandus tugevalt juurdunud ja erametsaomanik on tugevalt oma metsa küljes „kinni“.

Kui müüakse läbi OÜ, siis võetakse müügi pealt vahendustasu umbes 50 eurosenti/tm. Oleneb mahtudest, mida suuremad mahud, seda suurem vahendustasu. On võimalik saada ka riigilt 50% kulude hüvitamist riigi poolt metsatööde kuludest, aga kuna mahud on suured ja bürokraatia on suur, mis vaja läbida, siis nemad seda ei kasuta.

1x kvartalis teeb metsaühistu koosolekuid, kus annab erametsaomanikele ülevaate puiduturu hindadest ja muudest tingimustest ja muutustest.

Üldiselt toimub metsa müük iga 3 kuu tagant.

Tavaliselt kohe põllumaa ääres ei metsastata kuna puude juurestik võtavad enamus toitained ära ja pikemaks kasvades varjavad päikese valgust. Palkide märgistamine: kui on näiteks nr. 25 palkidel, siis see näitab ära, kes teeb metsa, kus, millal jne. Number pannakse lepingusse kirja, kui ostetakse ja müüakse, siis on täpselt kõik info teada.

Metsateedel on palju jahipukke, sest metskitsede ja hirvede arvukust peab piirama.

40 t on maanteedel piir, kui üle selle, siis saab trahvi see veoautojuht, kui ka metsnik, kes selle koorma teele pani.

Neil on Austrias peamiseks hinnaks ikkagi „teeääre“ hind (e. meie mõistes alg või vahelao hind.), harva kasutatakse lõpplao hinda. Kasutatakse ka raudtee hinda, mis meil on kasutuses laevadel nö. trümmihinnana. Kasvava metsa müüki kui sellist pole, raha tuleb lõpplaost e. saekaatrist. Ettemaks kui selline on olemas, kui omanik seda soovib.

Kui puit on teeääres üle antud, siis võtab puidu eest vastutuse juba saekaater, et puit ei rikneks e. ei muudaks värvi, või ei tekiks muid kahjustusi.14 päeva jooksul toimub raha tasumine.

Käisime ka kohalikus väiksemas saetööstuses, kus näidati kuidas igapäevane töö kulgeb.

Ümarmaterjali tähistamine metsas

Saetööstuse platsil

materjali ladustamine metsateedel

Metsanduslik praktika Austrias 18.09

Austria haridussüsteemist täpsemalt. Martin Krondorfer.

5-6 aastane enne kui algkooli läheb, peab olema läbinud lasteaia. Algkool 6-10 aastased e. rahvakool. 10-14 aastased lähevad keskkooli või gümnaasiumi. Gümnaasiumi valivad need, kes võtavad suuna ülikooli, need kes keskkooli lähevad, need valivad keskkooli, või pole veel otsustanud. Kui otsustab keskkoolis, et tahab ikka minna gümnaasiumi, siis peab tegema vahepeal eksami.

Keskkooli lõpetanud võib minna ametikooli, kas n: põllumajanduslik pool või metsanduslik pool. Ametikool kestab 3 aastat. Peale ametikooli saab temast oskustööline. Teine võimalus on 1 aasta polütehnikumis ja 3 aastat ettevõttes olla õpipoiss, aga õpipoisi perioodil peab õppima ka kutsekoolis. Metsamajanduses on õpipoisse vähe u. 10 tk Austria peale. Kui on ametikooli lõpetanud ja on siis 17 a. vana ja on valinud n: põllumajandus suuna ja kui tahavad veel metsamajandus eriala, siis peavad tulema n: Forstliche Ausbildungsstätte Pichl-i ja tegema praktika. Ja kui saavad 20 aastaseks, siis on metsanduslik oskustööline.

Gümnaasiumis: 14-18 aastasena õpivad maturas (kõrgema astme gümnaasiumis), aga sealt ei saa mingit kutset, siht peab olema minna ülikooli. Kui gümnaasiumi 1 aste tehtud, siis on võimalus minna kõrgemasse kutsekooli (n: metsandus). Seal tuleb õppida 14-19 aastaseni. Selles kõrgemas kutsekoolis on matura ja siis on võimalus minna ülikooli, nad on paremini väljaõpetatud, kui gümnaasiumi matura.

Peale keskkooli on võimalus minna kõrgemasse kutsekooli.

Peale 3 aastat ametikoolis on võimalus tulla kõrgemasse kutsekooli (n: metsandus). Peale ametikooli tulles peab õppima 1 aasta kauem, kui, muidu lõpetatakse 19 a. aga siis 20 a.

Kõrgema astme gümnaasiumis võivad õppida ülikoolis ükskõik mida (arst, insener jne.).

Peale maturat on võimalus minna ka maaviljeluse ülikooli.

3 aastat on baka õpe ja 3 a. magistriõpe. Samuti stipendiumi võimalus. Metsanduslik haridus riiklik (tasuta). Ehituses ja arhitektuuris on eraülikoole, mis on tasulised. Peale magistrit on võimalus kaitsta ka doktoritöö.

Metsanduse ametikooli 3 aasta õpipoisist oskustöölisest võib teha 2 aastat praktikumi , siis võib saada temast kõrgema kvalifikatsiooniga metsatööline. Siis peab veel 11 kuud kursust läbima ja siis saab pedagoogilise täiendõppe. Peale seda saab töötajast alam astme metsnik, kes võib töötada kuni 1000 ha-ga. Metsaomanikul on soovitatav omada alama astme metsniku, aga mitte kohustuslik.

Selle kõrvalt on võimalik (alates 16 a.) hakata metsavahiks, mis kestab 1 a. Metsavaht võib töötada alam-astme metsnikuna, ehk siis 17 aastane võib saada alam-astme metsnikuks ja majandada 1000 ha-d aga iseasi, kas teda keegi tööle ka võtab.

Metsamajandamis kava, kui sellist ei eksisteeri, aga on metsaseadused, mille järgi majandada. Raamatutes on kirjas ainult üldised soovitused (n: „Waldbau in Österreich auf ökologischer Grundlage; Eine Orientierungshilfe für die Praxis“). al 200 ha pealt peab olema eraldiste kaart.  '

Päeva teises pooles käisime tutvumas ehitatavate metsateede ja sillaehitusega metsateedel.

Metsateede jaoks võetakse materjal mäe küljest, peamiselt mure liivakivi ja moreen. Alati püütakse metsatee ehitada kaldega mäe seina poole, et talvel väiksem oht alla libiseda kuristikust ja et vesi voolaks seal kaudu mäest alla. Alati ehitatakse kopaga, ei mingit buldooserit. Metsateed on erateed, tähistatakse nö tänavate nimedega, et oleks õnnetusjuhtumi puhul parem koordinaate saada, metsatee ehitusel tehakse koostöös põllumeeste, erametsaomanike ja vastavate eraettevõtetega kellele kuulub metsa ja riigi poolt finantseeritakse 60% ulatuses. Sildade puhul püütakse alati kasutada lehist (okaspuud), pannakse talade vahele plekk, et niiskus ja vesi vahele ei saaks ja hooldatakse silda regulaarset, kui vahetada vaja mingit osa, siis vahetatakse välja, reeglina üks metsa te sild peab vastu 20-25 a. ja kandevõime 40 t. Tutvusime ka raietööliste päevaga alustati harvendusraiega, töölised alles õppisid raietööliseks.

raitöölised (kallak 45-55 kraadi), täispikkuses palk tõmmatakse trossiga  üles

suht värske metsatee

tee-ehitus materjal

kallakule pandud lisatugevdused 

metsatee sild

metsatööde silt metsateel

metsatee puidust sild

Metsanduslik praktika Austrias 17.09

Bruck an der Mur: "Höhere Bundeslehranstalt für forstwirtschaft"

Bruck an der Mur-i metsakool. Ainuke metsamajanduslikku haridust andev kool Austrias.

Kooli direktor Anton Aidrian (varem töötanud laviinide ja metsikute jõgede ministeeriumis) võttis meid väga suure rõõmuga vastu ja tegi meile tunni ajase ekskursiooni koolis. Kool asutati aastal 1900. 1400 m kõrgusel on koolile kuuluva metsa kõrgeim punkt. Koolis õpib 410 õpilast. Kooli katustel on päikesepaneelid, mis varustavad kooli sooja vee ja energiaga.

Koolil on metsa 680 ha. Koolile ehitati uus osa juurde, vanale 1900. aastast säilinud osale, peamiselt kasutati materjaliks puitu ja kulus umbes 2000 tm.

Kooli on võimalus tulla 14 aastaselt ja õpivad seal kuni 19 aastaseni, kui kool lõpetatud, siis vaja teha eksam ja lisaks vaja läbida ka praktikum ja siis saab alles metsnikuks.

Lisaks on koolil oma töökoda, kus võimalik õppida saehooldust, eraldi keevitusruumid, väiksemad saepingid ja kuna Austrias eriti Steiermarkis on olulisel kohal ka jahindus, eriti metsameestel, siis on koolil ka oma lasketiir.

Lisaks andis direktor väikese ülevaate ka laviinidest, kuna on selles ministeeriumis varem töötanud.

Austrias saab iga aasta laviinides surma umbes 40 inimest.

Eraldi selle jaoks loodud laviinide ja metsikute jõgede ministeerium.

Ülesanded:

·         Teevad järelvalvet (märgivad riskikohad)

·       Ostavad teenust sisse firmadelt, kes hooldavad laviinide tekete eest ära hoidvaid rajatisi ja metsikute jõgede korrasoleku eest.

·        On eraldi firmad, kes ehitavad laviinide tõkkeid

·         Laviinide kiirus 300-400 km/h.

·         Reeglina laviinide alla jäävat puitu ei realiseerita, vaid püütakse ala uuesti metsastada.

·    Muda, puidu erosiooni jaoks ehitatakse erinevaid tõkkeid, mis maksavad miljoneid euroseid, umbes 50 MEUR.

·         Tõkked peamiselt rauast, aga on ka puidust ja erinevates stiilides võrgud.

P  Peale ekskursiooni koolis viis meid selle kooli metsnik Klemens meid kooli omanduses olevatesse metsadesse, tutvustas millised on peamised puuliigid metsas, milliseid töid on nendest metsades aja jooksul tehtud ja viis ka meid kooli omanduses olevasse väiksesse metsamajja, mille eesmärk on harida algklassi lapsi metsanduses.

Koolile kuuluv metsamaja, eesmärgiks metsandusliku info ja hariduse andmine algklassidele

Märkasime ka mägihirvi

Metsanduslik praktika Austrias (esimene päev)16.09

Pühapäeva õhtul(15.09) jõudsime õnnelikult Mitterdorf im Mürztal nimelisse külasse ja kohtusime meie võõrustaja ja "Forstliche Ausbildungsstätte Pichl" tegevdirektori Martin Krondorferiga.

Esmaspäeval(16.09)

Esmaspäeva hommikul oli ettevõtte hoovi peale kogunenud ka kohalikud vabatahtlikud tuletõrjujad, keda hakati õpetama puude langetamist pinge all, millised on erinevad ohud ja millise järkamisstiiliga kõige paremini ja ohutumalt saab erineva pinge all olevat puud langetada ja järgata.

Langetamisel 1cm2 puitu hoiab kinni 1000kg.

On olemas eraldi õppe eesmärgil transporditav süsteem, kus saab palgi vahele panna ja mehaaniliselt selle pinge alla suruda ja siis õpetada erinevaid järkamisstiile ja millised erinevad ohud sellega kaasnevad.

Lisaks erinevad puude langetusstiilid ja täpsuslangetamine. Täpsuslangetamine oli küll omapärane, sest ikka mitu korda näidati, kuidas teha kindlaks, et langetussälk on õige nurga all ja et puu langeks täpselt sinna kuhu vaja.(9 korda sihi 1 kord langeta). Need võtted on väga kasulikud ka edaspidi, sest tõesti mõningas olukorras, kui langetada puu teise puu kaela kinni, siis tuleb vahest ikka 10-20 min. tegeleda sellega, et puu teise puu küljest lahti saada, aga et selle asemel süveneda langetussälgu tegemise tehnoloogiasse ja sihtimise tehnoloogiasse ja teha seda korralikult, siis tootlikkus endal selletõttu metsas tõuseb 3-5 korda. Lisaks „Rootsi lõige“,  et ära hoida puu tagasi kaldumist vastassuunda.

Lisaks ülevaate andmine kohaliku ettevõtte direktori poolt, milline on Austria metsandus üleüldiselt ja milline on kohalik metsandus.

Käisime vaatamas trossiga puude koondamist ja järkamist (kraana)harvesteriga mägedes. Austerlased ütlevad lageraie kohta leebemalt e. reguleeritud raie, mida võiks Eestis samuti kasutada, lageraie, kui selline toob sageli esile sellise negatiivse (vastandliku) hoiaku kohe.

Kraana harvesteripeaga, koos trossisüsteemiga ( komplekti hind umbes 0,5 MEUR)

Austria metsanduse ülevaade.

Austria metsasus 47%. Umbes 20 aasta pärast 50% metsa all. Hetkel toimub tugev põllumaade metsastamine, kuna maakohad tühjenevad inimestest ja põllumajandus ei ole nii populaarne enam. Ligi 80% on erametsaomanikud ja 20% riik.

Eristatakse kiriku- ja kloostrimetsi. Kloostrimets reeglina avalik mets ja seda on tavaliselt mitu tuhat ha-d. Kirikumetsad väga väiksed.

Austrias loetakse alla 200 ha erametsaomanikke väikemetsa omanikeks. Ligi 60% erametsadest on väike erametsaomaniku käes. Suurmetsaomanikud (üle 200 ha) reeglina hea metsandusliku haridusega. Burgerlandi liidumaades on probleem, et erametsaomanikud ei ela oma metsa juures. Steiermarkis on ülekaalus suurmetsaomanikud.

Austria metsaseaduses on kirjas, et alates 1000 ha-st peab erametsaomanikul olema palgatud metsnik või ostma metsniku teenust vastavalt firmalt sisse. Alates 3600 ha-st peab olema ülikooli haridusega metsnik.

Igaüks võib oma metsa majandada, vastavalt seadusele.

Suured probleemid kaitsealade laiendamistega ja Natura 2000 aladega, kuna seal on vastavad piirangud ja tingimused. Probleem on selles, et Natura 2000 alade puhul jääb 100% tulu saamata ja kompensatsiooni ei maksta. Seda on vastavates asutustes arutatud, aga ei jõuta kokkuleppele, kui suur peaks olema kompensatsioon ja mis tingimustel seda täpselt maksta.

Erametsades kasutatakse ära ligikaudu 70% juurdekasvust. Riigimetsades kasutatakse ära peaaegu 100%. Eesmärk on üleüldiselt varustada saetööstust ümarpuiduga.

Steiermark on suurima metsasusega umbes 78%.

Maaomanike esindajateks on põllumajanduskoda. On palju metsaühendusi ja –liite, kes teevad tihedat koostööd ja müüvad ühiselt puitu.

Steiermarkis 80% tulumets ja 20% kaitsemets (osaliselt majandatakse). Steiermarki madalaim punkt umbes 350 m ja kõrgeim punkt 2600 m. Tulumets ulatub kuni 1500 m kõrguseni ja edasi 1500 m ja kõrgemale algavad kaitsemetsad, üldjuhul lõpeb 1500 m juures metsamajandamine ära.

Ober Steiermarkis peamised puuliigid: kuusk, lehis, mänd ja valge mänd. Lehtpuud : pöök (punapöök).

Lõuna Steiermarkis põhiline puuliik Ku. Majanduspuu Ku. Pööki ja tamme ei jõua väikeomanikud ära oodata.

Nõustamine käib reeglina ökoloogilisel printsiibil. Looduslike eesmärke on majanduslike eesmärkidega raske ühildada.

Puuliikidest esineb ka nulgu, aga vähe, kuna 300-400 aastat tagasi toimusid suured nulu lageraied, ja sellest tulenevalt on neid hetkel vähevõitu.

Peale Kristust esimesed inimesed tulid siia idast, slaavi päritoluga, sellest ajast on ka mõningad sõnad säilinud. Kui tuli Vana-Rooma aeg, toimus suur metsade asendamine põllumaadega. Lisaks miks hakkas metsa hulk vähenema oli see, et hakkasid tekkima soolatööstus ja raua sulatamine, keskajal oli selle tõttu metsasus umbes 20%, see on ka põhjus, miks pole sellest ajast ka looduslikke metsi. Olukord muutus nii hulluks, et inimesed ei saanud orgudes elada (laviinid ja mudavoolud), kuna mets ei pidanud vastavaid katastroofe kinni. Siis võetigi aluseks seisukoht, et puit ei ole esmatähtis, vaid olulisem on metsakaitse.

Aastast 1852 on Austria metsaseadus praeguse metsaseaduse aluseks. Pärisorjus kaotati samuti 1852. Talupojad said metsamaad omale. Jahipidamise seisukohast on samuti aasta 1852 a. tähtis, kuna siis sai igaüks oma maal jahti pidada. Olukord nulu seisukohast paranes, et iga metsaomanik võis lasta looma, kes nulu ära sõi. 1875 a. tuli esimene jahiseadus. Selles oli kirjas, et kui maaomanikul oli rohkem, kui 115 ha metsa, siis võis üksi jahti pidada, aga kui oli vähem, siis pidi moodustama jahiseltsi. Kui erametsaomanik avastab jahimehe poolt tekitatud kahju, siis on aega 2 nädalat hüvitist nõuda ja siis on jahimehel aega 2 nädalat aega küsida eksperdi hinnang, aga 4 nädalaga peab olema asi klaaritud.

Seedermänd kasvab reeglina mägede tipus, alates 1300 m ja kõrgemal. Seedermänd võib kasvada 700-800 a. vanuseks.

Geoloogia: Steiermarki põhja osas lubjakivi, keskosas moondekivim (osaliselt vulkaaniline). Lõunas on enamasti vulkaanilise päritoluga kivimid, vooluvete poolt suures osas kaasaviidud. Lubjakivi on pöögi jaoks hea aluskivim, moondekivim muude puuliikide jaoks hea.

Pöök läks teatud aeg oma kõrgema hinna poolest hästi müügiks, nüüd selle osakaal väiksem nüüd kuusk peamine ja kasvukoht tundub ka sobivat. Kuuse hind umbes 100 eur/tm ja pöök 70 eur/tm.

Väga levinud on kuuse-pöögi metsad, aga selline kooslus halb sellepärast, et kuusk pindmiste juurtega aga pöögi juures ulatuvad sügavale. Pöök tarbib päevas 500l vett ja kuusk umbes 250 l vett, see tähendab seda, et suvel võtab pöök vee ära ja kuusk hakkab kuivama. Sellepärast on hakatud kuuse ja pöögi metsi eraldi istutama ja propageerima.

Struktuur: On olemas liidu keskministeerium, mis jaguneb maa-metsa ja vee-keskkonnaministeeriumiks. Iga liidumaa omab allasutust, mida võib võrrelda osakonnaga. Metsaosakond jaguneb kaheks: metsamajandus ja laviini- ja metsikute jõgede ministeerium.